ABC Konverents 2008 esinejad

Sulev Haldre

on sündinud 7. mail 1956. Lõpetas 1980. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning samas internatuuri neuroloogia erialal. Kaitses kandidaadidissertatsiooni 1988. aastal, milles näitas ajukahjustuse määramise võimalust ajuinfarkti korral. 1989. aastast ÜMPI teadur, 1993. aastast TÜ närvikliiniku vanemteadur, 2001. aastast TÜ närvikliiniku dotsent.

Peamine kliiniline huvivaldkond ja teadussuund on seotud epilepsiaga. Euroopa Epilepsiaakadeemia andis Sulev Haldrele treeneri tunnistuse 1999. aastal. Sulev Haldre on Eesti Epilepsiavastase Liiga asutaja ja esimene president (1998-2002) ning Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi president alates 1999. aastast.

  

Vello Salo,

dr theol, emeriitprofessor (University of Toronto), tõlkija ja kirjastaja.

Sündinud 1925. aastal Lalsis, lõpetanud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. 1943. aastal läks vabatahtlikuna Soome armeesse, 1944. aastal tuli sealt tagasi Eestisse, septembris 1944 viidi Saksa sõjavangina Tallinnast Saksamaale. Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja 1948-1953.

Õppis matemaatikat ja füüsikat Fribourgis, Amsterdamis ning filosoofiat ja teoloogiat Roomas, Münsteris, Jeruusalemmas ja Roomas. Kaitses Rooma Pontificium Inst. Biblicum-is 1976. aastal teoloogiadoktori väitekirja „Phönizisch-hebräische Wortpaare”.

Töötanud õppejõuna Mosuli, Toronto ja Eesti kõrgkoolides (Vana Testamendi eksegees; eesti keel). Uurinud Eesti kaotusi okupatsioonide ajal (Valge Raamat, 2005). Alates 2001. aastast Pirita kloostri vaimulik, töötab praegu Taaveti laulude uustõlke kallal. Hiljuti ilmunud: Saalomoni Laulude laul (Loomingu Raamatukogu 2006/34, täiendatud trükk Vive Tolli illustratsioonidega 2007).

  

Tiit Pruuli

on sündinud 1965, hariduselt ajakirjanik, kes täna juhib Go Groupi nõukogu liikmena mitmeid transpordi ja turismiga tegelevaid ettevõtteid. Ehkki lisaks ajakirjandusele ja ettevõtlusele on ta olnud tegev ka välis- ja sisepoliitikas ning filmi- ja teletootmises, peab ta just reisimisega seonduvat oma töise elu põhisisuks.

Tiit Pruuli on osalenud kahel ümbermaailmareisil. 1999-2001 seilas ta madrusena ümber maailma jahtlaeval „Lennuk“ ja 2002-2004 sõitis ümber maailma autoga projekti „Rolling Estonians“ raames. Erinevate matkade ja ekspeditsioonide käigus on ta külastanud enam kui sadat maailma riiki. Reisimise teoreetiliste ja praktiliste külgede vaagimiseks annab ta välja ajakirja „Go Discover“.

 

Raul Rebane 

on sündinud 1953 Pärnus. Lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna 1977. aastal. Töötas Eesti Televisioonis spordireporterina ja 1995-1997 programmijuhina. Aastast 2000 on konsultant, peateemad strateegiline kommunikatsioon ja strateegiline juhtimine. Samal aastal moodustas ta ka andeka kettaheitja Gerd Kanteri ümber meeskonna, mida ise juhtima asus. See teooria ja praktika kombinatsioon on nüüdseks viinud Kanteri maailmameistritiitlini ja koostöö järkub.

Samal ajal on Rebane tegev ka konverentsiesinejana nii Eestis kui välismaal. Euroopa Ringhäälingute Liidu suurürituste infokoordinaatorina on Raul Rebane töötanud paljudel olümpiamängudel EBU infogrupis ja läheb tööle ka Pekingisse.

Suurematest projektidest võib nimetada Euroopa Liiduga ühinemise kommunikatsiooniprojekti konsulteerimist ja 2007. aastal toimunud üle-eestilist, kõiki maakondi hõlvanud koolitusprojekti „Märka võimalusi!”.

  

Sergei Nazarenko

on sündinud 1955. aastal. Lõpetas 1980. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning seejärel internatuuri sisehaiguste erialal. Spetsialiseerus 1981-1984 kardioloogia ja nukleaarmeditsiini erialal. Kaitses kandidaadidissertatsiooni 1984. aastal, milles näitas molekulaarkuvamise meetodite tähtsust dilatatiivse kardiomüopaatia, primaarse pulmonaalhüpertensiooni ning südame isheemiatõve diagnostikas. 1985. aastast Tallinna Keskhaigla osakonna- ja kliiniku juhataja, 2002. aastast Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliiniku juhataja.

Kaasaegse nukleaarmeditsiini rajajaid Eestis, hüpertensiooni kaasaegse käsitluse ning laboriuuringute välise kvaliteedikontrolli algatajaid Eestis.

Eesti Radioloogia Ühingu asutajaliige ja president 1992-2005, Eesti Hüpertensiooni Ühingu asutajaliige ja asepresident 1995-2007, Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi asutaja ja president aastast 2004, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu asutajaliige. Sotsiaalministeeriumi nõunik alates 1992. aastast.

  
Madis Tiik

on sündinud 1967. aastal, lõpetanud Tallinna Reaalkooli 1986. aastal. Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1996. aastal, läbis internatuuri Kuressaare haiglas ja edasi jätkas tööd iseseisva perearstina Kuressaare linnas ja Kaarma vallas. Perearsti kutse omandas 2002. aastal. Alates 1998. aastast on Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja alates 2001. aastast seltsi esimees. Aastatel 2000-2006 oli Kuressaare haigla nõukogu liige.

Madis Tiik on ennast täiendanud aastatel 1995-2003 Põhjamaade Rahvatervise Instituudis, omandades rahvatervise alal diplomi. Osalenud rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega peremeditsiini ja telemeditsiini teemadel ning viimasel ajal üha rohkem E-tervise teemadel.  Aastatel 2000-2002 täiendas ennast IT-halduse erialal Estonian Business Schoolis, alates 2004. aastast Tartu Ülikooli doktorant. Doktoritöö teema on telefoni kasutamine perearsti töös. Madis Tiik on olnud osaline kahe perearstitarkvara funktsionaalsuse väljatöötamisel. Alates 2002. aastast on aktiivselt osalenud E-tervise kontseptsiooni väljatöötamisel ja alates 2007. aasta märtsist juhib Eesti E-tervise Sihtasutust, mille ülesandeks on E-tervise rakendamine Eestis.

 

Olavi Vasar

on sündinud 1959. aastal, lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1983. aastal. Olnud doktorantuuris Tartu Ülikoolis vaskulaarkirurgia erialal 1988-1991. Töötanud vaskulaarkirurgina/plastikakirurgina Maarjamõisa haiglas 1991 – 1999, Mustamäe haiglas 2000 – 2002  ja alates 2001. aastast Taastava Kirurgia Kliinikus. Olavi Vasar on täiendanud ennast Tampere Ülikooli Plastikakirurgia Keskuses, Oulu Ülikooli kirurgiakliiniku plastikakirurgia osakonnas, Lüübeki Meditsiiniülikooli kirurgiakliinikus, Londoni Ülikooli kirurgiakliiniku plastika- ja rekonstruktiivkirurgia ning põletushaigete ravikeskuses, Stockholmi Lõunahaiglas ja Moskva Kirurgia Teadusliku Uurimiskeskuse mikrokirurgia keskuses. Olavi Vasar on Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatuse, Sotsiaalministeeriumi plastikakirurgia erialakomisjoni, Eesti Veresoontekirurgide Seltsi juhatuse ning Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsi liige.

  
Jaan Eha

on sündinud 1950. aastal. Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974, kaitsnud meditsiinikandidaadi kraadi 1979 ja meditsiinidoktori kraadi 1990. Töötanud Maarjamõisa haiglas kardioloogina 1975-1979, Eesti Südamekeskuses osakonnajuhatajana 1980-1990, Mustamäe haigla Kardioloogiakeskuse juhatajana 1990-1995 ning SA PERHi sisekliiniku juhatajana 1996-2002. Alates 2002. aastast Tartu Ülikooli kardioloogiaprofessor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiakliiniku juhataja. Prof Jaan Eha on Euroopa Kardioloogide Seltsi, Rahvusvahelise Kardiovaskulaarkirurgia Seltsi, Eesti Kardioloogide Seltsi, Eesti Hüpertensiooniühingu liige. Avaldanud üle 200 publikatsiooni erinevatel kardioloogilistel teemadel, olnud mitmete rahvusvaheliste kliiniliste uuringute (EUROPA, PERSIST, BEAUTIFUL) juhtkomitees.

  

Kaiu Prikk

on sündinud 1966. aastal. Põlva keskkooli lõpetamise järgselt jätkas õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (1984-1990). Pärast pulmonoloogia residentuuri läbimist asus 1994. aastal tööle Tartu Ülikooli Kopsukliinikusse kopsuarst-assistendina. 1996 aastal astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktorantuuri. Doktorantuuri õpingud jätkusid alates 1998. aastast Helsingi Ülikoolis ja 2003. aastal kaitses Kaiu Prikk Helsingi Ülikooli Biomeedikumis meditsiiniteaduste doktorikraadi. Teadustöö põhisuundadeks on olnud kroonilisest hingamisteede põletikust tingitud kopsude koekahjustuse mehhanismid krooniliste põletikuliste kopsuhaiguste korral (eelkõige bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus). Teadustöö jätkus Kopsuhaiguste Uurimise Laboris Tervise Arengu Instituudis ning alates 2006. aastast TTÜ Geenitehnoloogia Instituudis. 2007. aastal TTÜ -s loodud Kliinilise Meditsiini Instituudis jätkab Kaiu Prikk õpetus-ja teadustööd dotsent-vanemteadurina.  On 11 rahvusvaheliselt eelretsenseeritud teadusartikli autor või kaasautor.

Lisaks teadustööle on Kaiu Prikk pidevalt teinud ka kliinilist tööd -  2000-2003 SA Ida-Tallinna Keskhaiglas ja alates 2003. aastast SA PERH vanemarst-pulmonoloogina.

 

Benno Margus

on sündinud 1965. aastal, lõpetanud Pärnu 1. keskkooli kuldmedaliga (1983) ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, ravi eriala (1989, cum laude). Läbinud internatuuri Tallinna Keskhaiglas (1989-1990) ja kliinilise ordinatuuri gastroenteroloogia erialal (1991-1993). Omab gastroenteroloogi kõrgemat kategooriat 2001. aastast. Töötanud gastroenteroloogina Pärnu Linna Haigla sisehaiguste osakonnas (1990-1991) ja alates 1993. aastast Tallinna Keskhaiglas, praeguses AS Ida-Tallinna Keskhaiglas, viimases aastail 1994-2003 osakonnajuhatajana. Alates 2003. aastast töötanud AS Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloogia- ja gastroenteroloogiaosakonna vanemarstina ja alates 2006. aastast gastroenteroloogiakeskuse vanemarstina. Eesti Arstide Liidu liige alates 1995. aastast, EV SM gastroenteroloogia erialakomisjoni liige alates 2001. aastast, Eesti Gastroenteroloogide Seltsi liige alates 1993. aastast, revisjonikomisjoni liige aastail 1997-2001, seltsi juhatuse liige (sekretär) alates 2001. aastast, seltsi president alates 2006. aastast. Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu liige alates 1995. aastast, ühingu juhatuse liige (sekretär) alates 2000. aastast. Teostanud 1994. aastal retrospektiivse epidemioloogilise uurimuse põletikulise soolehaiguse esinemisest Põhja-Eesti elanikel. Alates 1996. aastast vastutav uurija üle 20 kliinilise ravimiuuringu juures (põletikuline soolehaigus, soole ärritussündroom, krooniline C-hepatiit, reflukshaigus, H.pylori jne).

  

Ülo Langel

on professor ja Neurokeemia Instituudi juhataja Stockholmi Űlikoolis ning erakorraline professor Tartu Űlikooli Tehnoloogiainstituudis ja Scripps Uurimisinstituudis (La Jolla, USA). Professor Langel on lõpetanud Tartu Űlikooli 1974. aastal keemikuna bioorgaanilise keemia erialal, kaitsnud keemiakandidaadi kraadi 1980. aastal bioorgaanilise keemia erialal (Tartu Űlikool/TA Keemia Instituut) ning doktorikraadi 1993. aastal biokeemia/neurokeemia erialal (PhD, Stockholmi Űlikool/Tartu Űlikool). Prof Langeli ametikäik sisaldab õppejõu ja uurija positsioone Tartu Űlikoolis (nooremteadurist dotsendi, külalisprofessori ja erakorralise professorini arstiteaduskonnas, 1980-2008), Stockholmi Űlikoolis (külalisteadurist dotsendi ja professorini, 1987-2008) ning Scripps Uurimisinstituudis (dotsendist erakorralise professorini, 2000-2008), lisaks Ljubljana Űlikoolis (au-külalisprofessor). Professor Langel on kaasautor enam kui 250 teaduspublikatsioonis ning 13 patendis, seni on 18 doktorikraadi kaitstud tema esmajuhendamisel. Peamised uurimisobjektid on neuropeptiid galaniini biokeemilised mehhanismid ning rakku penetreeruvate peptiidide mehhanismid ning biotehnoloogilised rakendused.

Prof Langel on valitud Rahvusvahelise Neuropeptiidiühingu vanemliikmeks (Fellow Member), Rahvusvahelise Neurokeemiaühingu ning Eesti Biokeemiaühingu liikmeks. Teda on autasustatud Eesti Vabariigi Valgetähe 4. järgu ordeniga 2001. aastal.

 

                                                                                                                                                                                   azee 09-05-02-v01