Sa oled siin
- Avaleht
- ABC Konverents
ABC Konverents 2007
10. aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas juba viies AstraZeneca ABC Konverents, kuhu kogunes üle 800 arsti. Tegemist oli Eesti ühe suurema konverentsiga arstidele.
Konverentsi peateema oli seekord mälu. Konverents avas teema väga laiahaardeliselt – juttu oli alates kliima mälust kuni selleni, et inimese veresooned talletavad eneses infot meie elu igast päevast – mida sööme, mida teeme. Lõpparve meie eluviiside kohta antakse kauges tulevikus. Inimese loomuses on juba kord, et esimese poole elust ta raiskab oma tervist ja elu teisel poolel püüab ta allesjäänut parandada. Põhja-Eesti Regionaalhaigla endokrinoloogi Anu Ambose ettekanne veenis kuulajaid, et meie kehale jääb väga hästi ja kauaks ajaks meelde kui hästi temaga ümber käime – mida me sööme, kui palju liigume ja kui palju laseme stressil ennast räsida. Meditsiinilise nimetusega metaboolse sündroomi (mis on ühisnimetuseks erinevate haiguste - kõrgvererõhutõve, ülekaalulisuse ja diabeedi, kompleksile) mürgised viljad avalduvad elu eelkõige teises pooles. Ometi asuvad kõigi nende haiguste juured lisaks geneetilisele pärandile, eelkõige meie mugavuse, ebatervisliku toitumise ja stressi pinnases, millel laseme tekkida juba nooruses.
Tartu Ülikooli kopsuhaiguste prof. Alan Altraja rääkis ühest sagedamini esinevast kopsuhaigusest – astmast. Selle haiguse aluseks on hingamisteid kahjustavate ja neid kaitsvate ainete “võitlus”, mis algab ammu enne seda kui inimene haiguse nähtude tõttu arsti juurde jõuab. Tegemist on kroonilise, ehk aastaid ja aastakümneid kestva haigusega, mille täielikuks väljaravimiseks meil tänasel päeval ravimeid pole. Küll aga saame olemasolevate ravimitega, mida nimetatakse glükokortikosteroidideks, alla suruda hingamisteid kahjustavaid aineid ja sellega aidata hingamisteid kaitsvatel ainetel kahjustatud rakke parandada. Kui astmaga patsient ei kasuta ravimeid korrapäraselt, tekkivad hingamisteede rakkudes püsivad kahjustused, mida ei olegi enam võimalik parandada. Seega - astma mäletab, kui hoolsalt on patsient oma ravimeid kasutanud.
Kasutades erinevaid ravimeid, peame justnagu kahekõnet oma keha rakkude mäluga. Mõni kahekõne on meie tervise suhtes kasulik – keha rakud unustavad haiguse ja tuletavad enesele jälle meelde kuidas olla terve. Teinekord saab aga selline kahekõne meile soovimatu suuna – keha rakud ei taha haigust unustada ja peavad hoolikalt meeles ka seda milliste ravimitega on arst püüdnud seda haigust ravida. Selliseid ravimeid püüavad meie haigete elundite rakud siis hoolikalt vältida ja võimalusel hävitada. Meditsiinikeeli nimetatakse seda ravimresistentsuseks – ravimi võimetuseks soovitud toimet avaldada. Tartu Ülikooli Biokeemia Instituudi dotsendi Ursel Soometsa kujundlikud selgitused andsid mõista, et meie keha rakud oskavad ravimeid tõrjuda õige mitmel moel.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Riina Kütner kirjeldas kuulajaile oma tundeid pidevalt toimuvat uute ravimite kasutuseletulekut jälgides: “Võitlus kasvajatega on lootusetust muutunud järjest lootustandvamaks. Tundub, et lõpliku võidu saavutamiseni on jäänud vaid üksainus samm.” Kuid kogemused näitavad, et ravi algul hästi reageerinud kasvajaline protsess ei pruugi siiski kaduda lõplikult ja võib mõne aja möödudes uuesti aktiivseks muutuda –seda ka aastakümnete pärast. Viimastel aastatel järjest olulisemaks hinnatud kasvaja tüvirakk võib etendada olulist rolli nii haiguse edasikandumisel kehas (metastaseerumisel) kui ka ravimtundlikkuse vähenemisel. Uute teadmiste valguses on üha olulisem, et inimesed oma tervist regulaarselt kontrolliksid – mida varasemas arengujärgus mistahes kasvaja avastatakse, seda tulemuslikum on ravi.
Vahel kaotavad oma patsientide kõrgvererõhutõve raviks erinevaid ravimeid ja raviskeeme kasutanud arstid lootuse – haigus tundub ravile allumatu. Dotsent Tiina Ristimäe ettekanne tuletas meelde hoopis vastupidist – enne kui kuulutada haigus ravile allumatuks, tuleks päris kindlasti veenduda selles, et patsient ikka rohtu võtab ja/või kasutatav ravim on õige ning piisavas annuses. Teadusajakirjades on ilmunud sadade uuringute tulemusi, mis näitavad, et vererõhutõve ravi aitab inimeste elu pikendada ja ära hoida mitmeid haigusega seotud tüsistusi nagu südamelihase või ajuinfarkt. Kahjuks ei tee kõrgvererõhuhaigus haiget ja vaid patsiendi usaldus oma arsti suhtes ning koostöö ravi läbiviimisel annavad soovitud tulemuse aasta(kümne)te pärast.
Tänavuse ABC konverentsi akadeemilise loengu esitas prof. Endel Tulving Toronto Ülikoolist, kes on oma pika teadlasetee meile tavapärasema aju ja selle talitlustega seotud mälu uurimisele. Kuulajad said teada, et mälu erinevaid alaliike on kaugelt üle saja. Peaosa ettekandest pühendas prof. Tulving episoodilisele mälule. See on mälu, mis võimaldab inimestel oma mõtetes “rännata ajas,” meenutada meile meie oma läbielatud sündmusi ja mõelda selle peale, mis võib meiega juhtuda tulevikus. Loengu lõpetas aga tõdemus, et milline meie mälu ja selle erinevad osad ka ei ole, peame olemasolevaga läbi ajama, sest kõikvõimsat mäluravimit pole veel leiutatud ning selleni lähitulevikus mälu olemuse keerukust arvesse võttes vaevalt ka jõutakse.
azee-09-04-v02