• Juhtimisele
  • Sisukorrale
AstraZeneca Eesti

Astrazeneca Worldwide

  • AstraZeneca veebilehed

pealkiri

  • Avaleht
  • Meie kohta
  • Ravimid
  • Patsiendile
  • Töökohad
  • Taotlused
  • Teatised
  • Veebilehed
  • ABC Konverents
    • ABC Konverents 2004
    • ABC Konverents 2005
    • ABC Konverents 2006
    • ABC Konverents 2007
    • ABC Konverents 2008
    • ABC Konverents 2009
  • Uudised
  • Kontakt
  • Sisukaart

Sa oled siin

  • Avaleht
  • ABC Konverents
  • ABC Konverents 2007
  • ABC Konverents 2007 esinejad

Ruth Sepper

on sündinud 15.mail 1958. Lõpetas 1982 Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna ja läbis internatuuri Tartu Ülikoolis.  1983 - 1985 oli kliinilises ordinatuuris Tartu Ülikooli Kopsukliinikus. Töötas alates 1985.a. Tartu Ülikooli Kopsuklliniku kopsuarstina, aastast 1990 sealse pulmonoloogia osakonna juhatajana. Ruth Sepper oli aastail 1993 - 1997 doktorantuuris Helsingi Ülikooli Biomeditsiini Instituudis, mille järel kaitses Yrjö T Konttinen, Timo Sorsa juhendamisel valminud doktorikraadi teemal New approaches to pathogenesis of bronchiectasis with special respect to tissue injury.

Ajavahemikus 1998 - 2000 oli kopsuarst Ida-Tallinna Keskhaiglas ning samaaegselt  Kliinilise ja Eksperimentaalse Meditsiini Instituudi teadur. Ruth Sepper oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sisekliiniku juhataja 2001 – 2005. 2002 - 2005 õppis Estonian Business Schoolis, mille lõpetas IMBA kraadiga. Alates 2005.a. Tallinna Tehnikaülikooli Matemaatika-loodusteaduskonna Geenitehnoloogia instituudi Molekulaardiagnostika õppetooli professor

 

Rutt Hinrikus

on Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi teadur.

Sündinud 1946. Lõpetanud Kilingi-Nõmme Keskkooli ja Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal 1970. a. Pärast kaheaastast töötamist Alatskivi Keskkoolis asus ta 1972. a. sügisel tööle Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi (tookord käsikirjade osakonna) teadurina. Aastatel  1977 - 1997  oli ta arhiivi juhataja,  praegu taas samas teadur.

 Rutt Hinrikus on avaldanud kirjanduskriitikat ja kirjandusloolisi uurimusi. Ta uurimused on allikakesksed ja käsitlevad 20. sajandi eesti kirjandust, sealhulgas  väliseesti kirjandust (magistritöö Eesti kirjandus diasporaas). Ta  koostatud allikapublikatsioonidest on valminud mitu raamatut. Ta on Karl Ristikivi kirjade tekstikriitilise väljaande autor ja üks monograafilise albumi  Marie Under autoreid.

Alates 1990. aastast on Rutt Hinrikuse missiooniks eesti elulugude kogumine, samuti on ta organiseerinud elulugude andmepanga koostamist. Ta on Ühenduse Eesti Elulood esinaine. Tema koostatud on mitmeid elulugude antoloogiad ( Eesti rahva elulood I - III,   Sõja ajal kasvanud tüdrukud jt), samuti on ta uurimuslike kogumike (nt Carrying Linda’s Stones) kaasautoreid.

 

 

Anto Raukas

on geoloogia-mineraloogiteaduste doktor (1973), professor (1980), Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (1977), Läti Ülikooli audoktor (1999), rohkem kui 2000 teadusliku ja populaarteadusliku artikli autor. Talle on kolmel korral omistatud Eesti Vabariigi teaduspreemia, Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Karl Ernst von Baeri preemia, Valgetähe III klassi teenetemärk (1998) ja rida muid autasusid. Ta on Kuningliku Geograafiaseltsi (London), Rahvusvahelise Kvaternaariajastu Uurimisliidu ja Ülemaailmse Innovatsiooninõukogu auliige. 1999. aastal valiti ta üldsuse poolt Eesti XX sajandi saja suurkuju hulka. Ta on olnud Baltimaade kultuuripreemiate määramise komisjoni esimees, vabariikliku ühingu "Teadus" esimees, vabariigi peaministri teadusnõunik, Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni ja Matkafõderatsiooni esimees ning Baltimaade Geoloogide Assotsiatsiooni president. Ta on Eesti Entsüklopeediakirjastuse nõukogu esimees ja Eesti Entsüklopeedia teaduslik peatoimetaja.

 

Aleksei Turovski

on sündinud 4. augustil 1946. a. Moskvas. 1973 aastal lõpetas TÜerialal bioloogia/zooloogia. 1972 aastast alates erinevatel ametialustel seotud Tallinna Loomaaiaga. 1976-2001 teadur Eesti Mereinstituudis. Erinevatel aastatel lektor/õppejõud TÜ's ja Tallinna ülikoolides. Erialasteks huvialadeks zooloogiline parasitoloogia (Kirde-baltikumi ökoparasitoloogiline aspekt), peremees-parasiit suhete avaldumine loomade käitumises; üldetoloogia; zoosemiootika, zoomütoloogia, zoopaleontoloogia, entomoloogia, animalistlik graafika. Avaldanud 200+ teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit; 5 raamatut (nendest 3 kaasautoritega); illustratsioonid EE's, Eesti Mere Leksikonis jm

 

 

Lembit Mehilane

on sündinud 7.mail 1938. aastal. Lõpetanud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna 1968 aastal ja siiani olnud tegev psühhiaatrina. 1968 – 1971 aastani psühhofarmakoloogia labori teadur, 1971 – 1975 aastani psühhiaatria kateedri assistent ja alates 1975 aastast dotsent. 1983 – 1992 aastani töötas psühhiaatria kateedri juhatajana. Tegelnud eksperimentaalse psühhofarmakoloogiaalase uurimistööga 6 aastat ja seejärel kliinilise psühhofarmakoloogia alal 13 aastat. 1972. aastal kaitses kandidaadidissertatsiooni antidepressantide toimest. Publikatsioonid peamiselt eksperimentaalse ja kliinilise psühhofarmakoloogia, neorooside, depressiooni ja sotsiaalpsühhiaatria valdkonnast. Eesti Psühhiaatrite Seltsi asutaja liige ja esimene president 1989–1991, Tervishoiu- ja Sotsiaalministeeriumi psühhiaatrianõunuk 1989 – 1996, Rootsi Depressioonide Ravi ja Preventsiooni Komitee (Swedish PTD Commttee) auliige (1991).

Euroopa Psühhofarmakoloogia kolleegiumi (1990), Euroopa Psühhiaatrite Assotsitsiooni  ning Bioloogilise Psühhiaatria Ühingu liige (1993). Rahvusvahelise Ühingu CODE-DD (Composite Diagnostic Depressiv Evaluation of Depressive Disorders) asutajaliige (1992), Genfi Initsiatiivi (Geneva Initiative on Psychiatry) liige (1990). Ajakirjade “Synaps” (Moskva), Mental Health Reforms (Amsterdam), Review of Contemporary Psychiatry (Amsterdam) ja Eesti Psühhiaatrite Seltsi Ajakiri toimetuse liige.

 

 

Alan Altraja

on pulmonoloogia korraline professor Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Kopsukliiniku juhataja.

Ta on lõpetanud 1990. aastal Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna, pärast seda ka sealsamas internatuuri ning residentuuri pulmonoloogia erialal. Arstiteaduse ja kirurgia doktori teaduskraadi omandas ta Helsingi ülikoolis teemal “Suurte hingamisteede remodelleerumise uusi aspekte bronhiaalastma korral ja ravi efekt nimetatud muutuste seisukohast spetsiaalse rõhuasetusega epiteelialuse basaalmembraani piirkonnale”, mis põhines uuringutel, kus peamisteks väljundparameetriteks olid erineva raskusega ja eri tüüpi astmat põdevate patsientide hingamisteede limaskesta biopsiamaterjalis leitavad põletikku ja kudede remodelleerumist (haiguslikku ümberehitumist) väljendavad markerid. Tema peamised uurimisvaldkonnad on hingamisteede põletiku ja remodelleerumise mehhanismid, nende regulatsiooni ja selle mõjutamise võimalused. Alan Altraja osaleb aktiivselt ka Tartu Ülikooli Kopsukliiniku traditsioonilises tuberkuloosialases uurimistöös. Lisaks on tema huvialadeks alumiste hingamisteede infektsioonid, nende tekitajad ja ravimresistentsus, aga ka interstitsiaalsed ja haruldased kopsuhaigused. Alan Altraja on mitmete assotsiatsioonide ja nõuandvare kogude liige nii Eestis kui välismaal, sealhulgas Euroopa Kopsuarstide Assotsiatsiooni ja Eesti Kopsuarstide Seltsi juhatuse liige.

 

Anu Ambos

on sündinud 11. novembril 1961.a. Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 21. Kool. 1986 lõpetanud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna. Läbinud internatuuri Tallinna Pelgulinna Haiglas. Töötanud

1987-92 Tallinna Pelgulinna Haigla Tehastevahelises Polikliinikus tsehhiarsti, 1992-94 Tallinna Pelgulinna Haigla Kopli Polikliinikus endokrinoloogina. 1994-2002 arst-õppejõud Tartu Ülikooli Kliinikumis ja alates 2002.a. vanemarst-endokrinoloog SA PER Mustamäe Haiglas. Anu Ambos on Eesti Endokrinoloogia Seltsi juhatuse liige.

 
 

Riina Kütner

on SA PERH Naistehaiguste Keskuse kirurg-onkoloog.

Töötanud Eesti onkoloogiakeskuses 1985.aastast, spetsialiseerunud rinnavähi diagnoosimisele ja ravile. Täiendanud teadmisi ja oskusi Helsingi Ülikooli kliinikus, Moskva Üleliidulises Vähikeskuses, Sveitsis, Inglismaal, USA-s jm.

 

 

Tiina Ristimäe

sündis Kuressaares 1965.a. Ta lõpetas 1990. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. 1998. aastal kaitses meditsiiniteaduste doktori kraadi Tartu Ülikooli juures ja on sellest ajast töötanud õppejõuna Kardioloogia Kliinikus, praegu vanemteadurina. Alates 2002. aastast töötab dr Ristimäe kardioloogina SA TÜK Kardioloogia Kliinikus erakorralise kardioloogia osakonnas arst-õppejõuna. Aastast 2002 viib ta läbi südame nukleaaruuringuid koostöös radioloogidega. Alates 2004. aastast on dr Ristimäe TÜ Farmakoloogia Instituudi kliinilise farmakoloogia õppetooli dotsent. Dr Ristimäe teaduspublikatsioonide üldarv on 93, sh 19 artiklit rahvusvahelistes ajakirjades. Dr Ristimäe on Eesti Kardioloogide Seltsi teaduspreemia 2-kordne laureaat (2003, 2004). Ta sai I teaduspreemia II Balti-Põhjamaade Hüpertensiooni Kongressil (2001). Dr Ristimäe on saanud Soome Kardioloogide Seltsi teadusstipendiumi (1996). Ta on Euroopa Kardioloogide Seltsi täiendkoolituste mitmekordne stipendiaat. Ta on kahe meditsiinilise käsiraamatu kaasautor, riiklike ravijuhendite väljatöötamise töögruppide liige.

Dr Ristmäe on Euroopa kardioloogi (European cardiologist) diplomi omanik ja Euroopa Kardioloogide Seltsi eristaatusega liige (F.E.S.C.). Dr Ristimäe on Eesti Kardioloogide Seltsi liige ja Eesti Hüpertensiooni Ühingu president.

 

 

Endel Tulving

sündis Petseris 1927. Ta sai oma keskhariduse Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Sõjakeerises sattus ta 1944. Saksamaale ja 1949. asus  sealt ümber Kanadasse. Õppis psühholoogiat Toronto Ülikoolis ja omandas  doktorikraadi Harvardi Ülikoolis.  1956. määrati ta lektoriks Toronto Ülikooli, sai 1965. professoriks, ja oli 1974-1980 psühholoogia osakonna juhatajaks. On töötanud ka professorina Yale’i Ülikoolis ja külalisprofessorina Oxfordis, California Ülikoolis Davis'is ja Washingtoni Ülikoolis St Louis's. 1992. võttis ta vastu kutse Rotman Research Instituudi poolt Tanenbaum Chair in Cognitive Neuroscience kohale, mida ta on hoidnud kuni tänaseni.

Endel Tulving on uurinud inimmälu kogu oma akadeemilise eluaja. Ta varajane töö andis  talle arusaamise meeldetuletusprotsessi ("retrieval") kriitilisest rollist mälus.   Meeldetuletusprotsessi uurimine ja eriti selle kooskõlastamine salvestusprotsessiga ("encoding"), sai omakorda tõukeks ideele kahest erinevast inimmälu variandist ("systems"), mida Tulving nimetas episoodiliseks ja semantiliseks mäluks. Selle kahe mälusüsteemi omaduste ja nende omavahelise vahekorra väljatöötamine ekseprimentaalsete ja kliiniliste uuringute tulemuste põhjal on hoidnud Tulvingut kütkes tänaseni.

 

 

 

                                                                                   azee-09-04-03-vo1

 

 

 

Kiirlingid

  • Arstid
  • Investorid

Teenused

  • Trükiversioon
  • Märgi lehekülg järjehoidjaga

Õiguslikud märkused

  • Juriidiline
  • Privaatsuse põhimõtted
  • © AstraZeneca 2010