Ravim on keemiline aine, mis inimese organismi sattudes muudab selle talitust ja mida kasutatakse haiguste ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks, elutalituse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Aeg, mis eraldab keemilise molekuli ehk sünteesitud aine avastamist selle jõudmisest apteegiletile, on pikk ja tänapäevastest ravimitele esitatavatest efektiivsuse ja ohutuse nõuetest tingituna täidetud seaduste poolt kindlaksmääratud katsetustega. Vaid murdosa ravimi saamise eesmärgil sünteesitud molekulidest (erandjuhul 1 molekul 10 000 sünteesitud molekulist) jõuab ravimina inimeste käsutusse.
azee-04-04-v03